Claude Lorrain (Claude Gellée): Elmater ja Maastikkon elugu

Varasem elu ja koolitus

Sündinud um 1600. aastal Chamagne's, väikese külanikekus Lorraine dükkus (tänapäeva Prantsus), jääb Claude Lorrain – algselt Claude Gellée – barooki ajaperioodi kõige tunnustatud maastikupainnikute rida. Tema varasem elu on osaliselt misteriaalne, kuna tema õppniku kogemused on vastandlikud. Üks allikas, Joachim von Sandrartilt, viitab alusliku algusega kui konditööga pikkseipäivakokendaja assistentina enne Rooma kunstnikute juures tööd leidmist. Teine, Filippo Baldinuccilt, kirjeldab varsema koolituse Naplis, Goffredo Wals'i ja hiljem Rooma, Agostino Tassi'de juures.

Tunnustuse saavutamine

1630. aastatel oli Claude Lorrain end kindlalt paigas Itaalias juhtivana maastikupainnikuna. Tema maalingud sai kiiresti tunnustuse oma atmosfääriliste omaduste poolest ja müügil olid kõrge hinnakategoorias. Ta oskuslikult segas itaalia maastikku klassikaalse ja Raamatuliku teemajaga, luues arenevad kohtad, mis olid nii visuaalselt hämmastavad kui ka intellektuaalselt huvitavad.

Kunstiline stiil ja peamised omadused

• Valgusest tulev päike**: Claude'i teosede määrateliseks omaduseks on tema valgust käsitlemine. Ta oli üks esmaaste kunstnike, kes andis pidevalt kuvata päikesevalgust maastikutes läbiminduva luugut, luues atmosfääri ja realismi tunnet, mida enne ei olnud näinud.
• Klassikaalne mõju: Tema kompositionsed võtavad sageli inspiratsiooni klassikast antiikust, sisaldades Rooma müümer, mitoloogilisi tegelasi ja arhitektuurile bestelemente.
• Ideaaliseeritud maastikud: Claude ei püüsnud täpselt topograafilist sünkroonust; pigem luutas ideaaliseeritud maastikud, mis kõigutasid harmoonia ja rahuga tunnet.
• Detailne skitsimine: Ta oli tugev sketsikunstnik, luues mitmeid sketsikuid ja uurimusi pliiatsil, akvarelliga ja kreidaga – palju säilitatud tema Liber Veritatis-s.