Vali üks meeleolu ja ruum vastab sellele — valgus muutub jahedaks või soeks, õhu rütm muutub ning pimedusest astuvad esile vaid just seda tunnet kandvad teosed. Kõik muu jääb varju.
Bernhard Strigeli luminotne pärand Švabi maastiku südames, ajal, mil keskaegune maailm hakkas loobuma renessantsi koitest, astus Bernhard Strigel u see valgusest ja inimlikust kohuselust meistrina. Memmingenis umbes 1461. aastal sündinud Strigel ei maalnud lihtsalt nägusid; ta tõid neisse elu läbi hoolika värvi ja vormi valduse. Tema teekond oli sügav kunstiline evolutsioon, liikudes gootika ajastu struktureeritud traditsioonidest suun
ades enam nuansiseeritud, tähelepanelikku stiili, mis määras saksa renessanssi. Švabi kooli võtmefiguurina toimib tema töö elutähtsa sillana keskaegse vaimsuse intensiivsuse ja XVI sajandi humanistliku selguse vahel. Strigeli geniaalsuse alused paneti perelaboratooriumi intiimses keskkonnas. Oma isa, Hans Strigeli, juhendisel ning Ulmist pärit auastatud meistri Zeitblomi mõjutel arendas noor kunstnik silma väikestaimest detailide jaok…