John Fraser

Elu valguse ja paberis

John Arthur Fraser algas oma teekonda Londonis, Inglismaal, olles bornud 9. jaanuaril 1838. Tema isa, Šotlandi Portsoyst pärit rätsepl, tõi kodulesse Chartistide liikumise poliitilise kaalu, samal ajal kui tema emapoolne veri oli aastaid varem asustanud Lower Kanadast Stanstead'i. Kui Fraser jõudus kahekskümnendate aastate juurde, kolis ta Montrealisse, et leida töö dekoratiivmaalijana. Just siin, aastal 1860, kohtus ta William Notmaniga. Ta liitus Notmani firmaga mitte pelgalt kunstnikuna, vaid värvitoonide trükkimise spetsialistina. Tema käed töötasid fotograafia piiridel, värvides portreid ja lisades fotopaberile akvarellilisi kihte, et luua sügavust ja elu tundet.

See Montrealis veetud periood kujastas tema täpsust ja detailidele suutlikkust. Töö suurimas fotostudioos asuvates kunstilistes osakondades nõudis ranget ja disiplineeritud vaatamist. Ta õppis fotonegatiivi tasalisest reaalsusest transponeerima atmosfääriliseks kogemuseks. Koos assistentidega nagu Henry Sandham, aitas ta luua cartes-de-visite ja kabinetifotoid, mis kandsid tema peen koloriitseid puudutusi. Tema töö keskpunktis oli sageli see, mida tabatud hetkelle kunne lisada — pehme taevas või tekstuurne maastik istuva subjekti taga.

Läänepoole avardumine

Põhjamerika Vana-Canadaliine raudtee laiendas oma röõõdu mägedele, ning Fraser leidis end dokumenteerimas muutuvat maastikku. Ta võttis vastu tellimusi, mis viisid ta kesksid metsikust, ulatudes Banffist kuni Jasperi riikliku parkini. Need ei olnud pelgalt skiisid; need olid mälestusmedetmaastikust, mis avastati maailmale. Tema Rokki mägede maalid, nagu Fishing Camp, the Rockies, vangistasid mägede, näiteks Mt. Carrolli, massilise kohalolu. Ta kasutas täpset pintslit, et märkida, kuidas valgus puudutab graniitpindele või kuidas varjud kogunevad mäelõgandites.

Tema stiil arenes neist vaatlustest. Kuigi tema juured olid fotograafilise värvitoonide jaoks vajalikus täprikas realismis, hakkas ta kasutama värvi kergusega, mis viitas impressionismile mõjule. Ta keskendus õhu selgusele ja Kanada metsade ning veekogude spetsiifilistele toonidele. Tema maastikud liikusid sageli raskaema õli-kangil tekstuuride ja akvarelli läbipaistvate kihtide vahel, püüdes alati tabada Eastern Townshipsi või New Hampshire'i metsade tegelikku valgust.

Institutsionaalsed juured ja viimased aastad

Fraseri kohalolu tundeti Canadali kunstikommuniteedi sügavametest. Ta ei ainult maalinud; ta aitas ehitada organisatsioone, mis toetasid teisi kunstnikke. Tema nimi on seotud mitme asutavaga rühma:

• Royal Canadian Academy of Arts: Ta oli asutajaliikmena liidu algusaegadel.
• Society of Canadian Artists: Ta oli samuti asutajaliikmena osaline.
• Ontario Society of Artists: Ta teenis asutajana ja heldas asepresidenti aastatel 1872–1874.

Aastal 1868 kolis ta Torontosse, avades lõpuks firma Notman ja Fraser. See ärang kombineeris tema ettevõtlikkuse tehnilise oskusega. Isegi kui ta liikus linnades nagu Boston ja New York, jäid tema teemad seotuks Põhja Ameerika maastikule. Ta suris New York Citys 1. jaanil 1898, jättes järelvaatajatele teose, mis dokumenteeris noore riigi füüsilist ja kultuurilist laiunemist nii pintsliga nii ka kaameraga.