Antonio Triva

Käsi ja varjud

Bologna vaiketes stuudioites jäis Guercinoni mõju noore Antonio Triva hingele. Ta õppis valgus ja valgus ja varjud käitlema, arendades vaadlemise viisi, mis viis ta Reggio Emiliast kuni Saksamaa õudekuninglikudad. Tema töös oli nähtav eriline käbedus; ta oli tuntud oma oskusega kasutada nii vasak kui paremat kätt võrdse täpsusega, harjumus, mis peegeldas sügava füüsilist seost tema tööriistadega. Tema elu oli pidevas liikumises, liigudes läbi Rooma, Piacenza ja Veneetsia, kandes alati endas oma harjutuste raskust ja õed, vaikset kohalolu oma õed Flaminia, kes jagas tema kunstnikelist elu.

Tema teosed leidsid sageli oma koha kirikute hämendavates valguses, kus tema käed kujandasid usku ja ajaloo kooste. Ta jättis oma töö jäljed Padua, Brescia ja Torino altarpiece-de ehk pühakuvade juurde. Need ei olnud pelgalt dekoratsioonid, vaid raskaid ja füüsilisi olekuid ruumides, mida nad täitsid, nagu näiteks Lasaruse üleselustamine või Neitsi sünnend. Tema veetsed paljastavad samuti mehe, kes oli keskendunud vahva ja teravaid liini koppersel, püüdes vangistada hetki, mis olid täis vaikusest või moraalset kaalukust.

Trükimehe jäljed

Tema loodud veetsed kannavad endas konkreetset, siinlikku selgust. Need olid allakirjatud tema oma nimega, olles vaikne kinnitus tema kohalolule trükitegevuse traditsioonis. Mõned neist teostest keskendusid pühile kirjeldusele, samas kui teised pöörduid allegorilise ja müütilise suunaga. Tema tehniline oskus võimaldas tal liiguda maali laebadega tegutseva pintor-käsitsi ja veetsi täpselt sööva nõela vahel.

• Susanna ja vanemad
• Lõõngas Egiptis
• Neitsi istumas koos Laste Jeesusega
• Allegoria: noormees peeglis, nähes Sensualismust, Fuuriid ja Surma

Elu liikumises

Tema karjääri tee viis ta eemale Itaalia tuttavast maastikust Bavaria kurjatsa juurde. See kutse õudekuninglikku muutis tema viimaste aastate suunise, viies ta Emili regiooni tuttavast õhkast Müncheni keskkonda. Ta elas läbi baroki perioodi keerukused, mis oli aeg drastilistele muudatustele måttes, kuidas valgust ja vormi üheskõpsiti mõisteti. Tema jalajälje ajastu kunstis on nähtav måhel, emotsionaalses keeles, mida tema õpetajad kasutasid, tõlgastades selle täpsemaks ja kontrollitud trükiteoseks.