Sissejuhatus: Jätkusuutlikkus kunstis – ajaloost tänapäevani
Kunstiteoste säilivus ja nende loomisel kasutatud materjalide valik on alati olnud lahutamatu osa kunstiajalugu. Kuigi täna räägime jätkusuutlikkusest kui kaasaegsest kontseptist, on kunstnike teadlik või teadmata püüdlus kasutada kestävaid ja säilivaid materjale dateeruda sajandite tagusesse aega. Vana meistrite looming ei ole pelgalt esteetiline nauding, vaid ka tunnistus nende oskusest valida pigmente ja sideaineid, mis kestavad põlvede kaupa. WahooArtis usume, et kunsti väärtus seisneb nii ilu kui ka pikaajalises säilimises ning seetõttu on meil eriline tähelepanu pööratud originaalsete tehnikate ja materjalide taastamisele meie käsitsi maalitud reproduktsioonides. Jätkusuutlikkus ei ole uus trend, vaid kunstiajaloo loomulik jätk.
Värvipigmendid läbi aja: Smalt ja looduslike pigmentide kasutamine
Varajased kunstnikud olid sunnitud tuginema loodusele saadaval olevatel ressurssidel. Pigmente saadi mineraalidest, taimedest, isegi putukatest. Näiteks ultramariini sinine värv – erakordselt särav ja intensiivne toon – pärines lapis lazuli kivist, mis tuli kaugest Aafrikast ning oli äärmiselt kallihinnaline. Kuid üks olulisemaid sinise pigmente keskajal ja renessanssi ajal oli smalt, pulbriks peenestatud koobalt-kaaliumklaas. Smaldi koostis – SiO2, K20, Al2O3 ja CoO – tagas hea valguskindluse ja keemilise stabiilsuse. Kuigi smalt oli kättesaadavam kui ultramariin, nõudis selle valmistamine oskust ja täpsust. Smalti kasutamine näitab juba varakult kunstnike püüdlust leida säilivaid ja kvaliteetseid värvitoone. Looduslike pigmentide kasutamine ei olnud pelgalt praktiline valik, vaid ka sümboliline – värvid olid seotud teatud kohtadega, kultuuridega ning omandasid oma tähenduse juba päritolukoha tõttu.
Materjalivalikud renessanssi- ja barokiajastul: Säilivus ja keskkonnamõju
Renessansi ja baroki kunstnike jaoks oli oluline mitte ainult värvide ilu, vaid ka nende kestvus. Õlimaalide populaarsuse kasv tõi endaga ka uusi väljakutseid – õli kuivamine, pragunemine, kollakaskäimine. Seetõttu eksperimenteeriti erinevate õlidega (liniseede-, pähkliõli jne) ja sideainetega, et leida parim kombinatsioon säilivuse tagamiseks. Sideaine valik oli otseselt seotud maali kestvusega. Lisaks õlile kasutati ka tempera- ja freskotehnikat, millel olid omad eelised ja puudused. Freskode valmistamisel kasutati lubimördu, mis tagas erakordselt hea valguskindluse ja vastupidavuse, kuid nõudis kiiret ja täpset töötehnikat. Barokiajastul, kui kunstnikud soovisid luua dramaatilisi valgusefekte ja rikkalikke värvitoone, pöörati veelgi suuremat tähelepanu pigmenteeritud lakide kasutamisele.
19. sajandi tööstusrevolutsioon ja kunstimaailma muutused: Uued pigmendid, uued väljakutsed
Tööstusrevolutsioon tõi endaga kaasa uue laine sünteetilisi pigmente, mis olid odavamad ja kättesaadavamad kui looduslikud värvid. Kuid see muutus ei olnud probleemivaba. Paljud uued pigmendid osutusid ebastabiilseks ja kollakaskäivaks, ohustades kunstiteoste säilimist. Näiteks kroonitud plii pigmentide kasutamine põhjustas maalid pragunema ja värvid tuhmuma. 19. sajandi tööstusrevolutsioon näitas selgelt, et odav hind ei pruugi tähendada head kvaliteeti. Kunstnikud ja restauraatorid pidid leidma uusi viise kunstiteoste säilimiseks ja konserveerimiseks. See periood tõi kaasa teadliku püüdluse naasta looduslike pigmentide kasutamisele ning uurida vanu tehnikaid, et tagada maalid kestavad põlvede kaupa.
Kaasaegne lähenemine jätkusuutlikkusele: Seedripigmendid ja tulevikusuunad
Tänapäeval on jätkusuutlikkus kunstis muutunud üha olulisemaks teemaks. Kunstnikud otsivad uusi, keskkonnasõbralikke materjale ja tehnikaid. Üks huvitav suund on seedripigmendid – värvid, mis saadakse taimede seemnetest. See meetod ei kahjusta loodust ning tagab erakordselt säravad ja intensiivsed toonid. Lisaks seedripigmentidele uuritakse ka muid taimepõhiseid pigmente, nagu näiteks puukoorest või lehtedest valmistatud värvid. WahooArtis toetame kunstnike püüdlusi kasutada kestävaid materjale ning pakume võimalust tellida käsitsi maalitud reproduktsioone, mis on valmistatud looduslikest ja keskkonnasõbralikest pigmentidest. Tulevikusuunad näitavad selgelt, et kunstiteoste säilivus ja keskkonnavastu looming võivad käia käsikäes ning seetõttu jätkame oma osa panustamist selle olulise eesmärgi saavutamiseks.
