Sunset Fires Käsitsi maalatud õlimaal reproducing

Winslow Homeri elu ja päritolu

Winslow Homer jõudis Bostonisse, Massachusettsile, 24. veebruaril 1836. Ta oli teine kolmest Charles Savage Homeri ja Henrietta Maria Bensoni sünnud pojast. Tema isa, kaupmees, lahkus akhirnya perest, et otsida õnne California kuldrushis. See lahkumine jäeti kodiperre, mida kujastas tema ema, Henrietta Maria Benson Homeri kohusus ja lätika. Ta oli andekas amatöörne vesivärvikunstnik, kes sai tema esimeseks õpetajaks, edastades talle maailma nägemise viisi läbi värvi peenete ja delicate rakenduse.

Poiss kasvas kodus, kus vaikne kunstiline töö oli loomulik osa igapäevast. Kuigi tema isa pursuitis kaugeid võimalusi, jäi ema vesivärvitööde mõju püsivaks. See varajane tutvumine selle meediumiast ahelas vormis alustala tema hilisemale loomingule. Tema lapseduus rühmatud Cambridge'is, Massachusettsis, pakkus stabiilset ja tähelepanelikku elulaad enne, kui ta liikus suunas komerciaalsete tööde kiiremmat rütmi.

Varane elu, pere ja õppimisaastad

Kasvamine Massachusettsi osariigi Cambridge'i maapiirkondades pakkus tema varajastele aastatele rahustava ja vaikse taustas. Ta alustas joonistamist juba üksteist aasta vanalise, leidides oma tee läbi lihtsa ja puhta joonistustöö. Tema esimene õpetaja oli tema ema, vesivärvikunstnik, kes pildistas taimi ja lilli. Nende vaheline suhe oli sügav ja lähedane, edastades pojale nii kunstilise andekuse kui ka teatud erilise loomuse. Tema isa, kaupleja, oli aga rahutu mees, kes otsis lõpuks õnne Kalifornia kuldrushis ja hiljem Euroopast, jäskades nii pere kodust.

Üksteistküna aasta vanalise sisenis ta kaheaastasse õppetöösse Bostonis töötava kaubandusliku litograaf J. H. Buffordi juurde. See oli korduva ja rütmika tööga sarnane kogemus, mis nõudis pidevat tähelepanu. Ta veetis oma päevad noodipildide külgedele trükkimisega – ülesanne, mis nõudis eristuvat distsipliini ja erakordselt kindlat kätt. See kaubanduslik tööperiood aitas hoidja areneb selguse ja detailide täpsuse, mis määrkas hiljem tema kunstilise visiooni. Lõpuks suunas ta oma teekonna formaalsemale õppimisele, osales National Academy of Design kursustel kuni 1863. Sel ajal veetis ta lühikese aja õppides ka Frederic Rondeli juures.

Vabameisterlik illustraator ja sõjakorrespondent

Kuna ta otsustas keelduda ametist Harper's Weekly toimetustes, oli 1857. aastaks tema teekond iseseisva vabameisterliku karjääri suunas juba teel. Ta avas oma stuudio Bostonis, veetades seal peaaegu kaksteistkümneks aastat illustraatorina töötades. Tema joonised ilmusid mitmetes väljaandetes, sealhulgas ajakirjas Ballou's Pictorial. 1859. aastal kolis ta New Yorki, mis viis ta otse riigi väljaanduste tegevuse keskpunkti.

Ameerika sisupõlguse puhkeamine muutis tema vaatlemiste olemust täielikult. Harper's saatis ta rintja vahel perioodil 1861–1865. Kui ta töötas "erartistina", siis tema ülesandeks oli dokumenteerida Liiduliste trupide elu Virginias. Ta veetis oma aega laagerielu reaalsuse ja lahingukohtade sketsiseid joonistades. Need joonised ei olnud pelgalt pildid; need olid ülesannetud liikumisest ja soldatite vahel olevatest vaiksetest, sageli rasketest hetkestest.

• Sharpshooter on Picket Duty (1862)
• Home, Sweet Home (1863)
• Prisoners from the Front (1866)

Kunstiline areng New Yorkis ja Euroopas

1859. aastal astus Winslow Homer uuele sammule, kui ta kolis New Yorki ja avas oma stuudio Tenth Street Studio Buildingis. See otsus märkis olulist turningpunkti tema elus – ta liikus eeskätt komerciaalsetelt illustraatorilt suunatud täpsemale ja sügavamale maalimisõppele. Kuni 1863. aastani õppis ta National Academy of Design koolis, saades õpeteks Frédéric Rondelilt. Need aastad olid tema kunstilise keele loomise periood, mil ta hakkas lahkuma komerciaalsete graafikate lihtsatest kontuuridest ja otsis uut jõudu ning sügavust õlimaalide massilisest väljendusvõimest. Tema sellel perioodil loodud tööd peegeldasid sageli ajastu karu reaalsust, puudutades ka sõja mõjusid koduranniku elule.

Järgnevad aastad viisid teda läbi New Yorki osariigi, Virginiat ja Massachusettsi, avades tema silmad veelgi laiematele vaatepilktele. 1867. aastal veetis ta aasta Prantsusmaal ja rändas üle Euroopa, kogemus, mis sattus kokku tema üha suurema huviga loodusmaastike vastu. 1870. aastatel pöördugi tema tähelepanu siinpoolt lapsehoodu ja noorte naiste vaatlemisele, mis peegeldas teatud nostalgiat lihtsamate ja puhtamate hetkide järele. Ta lõi oma unikset stiili, mis oli objektiivne ja ehtne – ta ei püüdnud jäljendada akadeemiliste koolide tihti liigset peenust, vaid jäi truuks sellele, mida ta oma silmaga nägi.

1881. aastal algas tema kaheaastane eluviis Inglismaal, kus ta elas Newcastle'i lähedal asuvas Cullercoatsi rannaläheduses. Rannikuäärne elu ja mere pidev kohalolu mõjutas sügavalt tema nägemist, ning seda nähti eriti tema vanematel aastatel. Winslow Homer ei olnud enam lihtsalt sotsiaalsete vaatepilkide illustraator; ta oli muutunud elementide, looduse jõudude ja maailma olemuse suureks maalijaks.

Maine aastad ja tropikaalsed rähvad

1884. aastal kolis Winslow Homer Maine osariigi Prout's Necki, kus ta veetis järgmised kolm kümnendit. Ta elas ja kirjaldas oma maailma atelJEES, mida oli tema vajadustele vastavalt laiendatud ja muutudud. See maja asus rannikuperel, kus Atlanti ookean oli tema igapäevasel kaaslane ja pidev presentes. Winslow Homer veetis seal suure osa oma ajast, painedes sageli vaid veesilmast vaatavast balkonist, isegi kui talvekuud tõid kohale karmid ja külmad ilmastikud.

Maine rütmiline ja raskepõhjaline talv kütkas tema loovuslikusmeed ajabolema uue suunaga. Ajalisel perioodil 1884 kuni 1905 veetis ta mitmeid reisi Maine rannikult soojadesse troopikatesse. Tema teekonnad viisid teda Bahamale, Floridasse, Kübaile ja Bermudale. Need ekskursioonid viisid teda nii Karibiale kui ka Adirondackide mägedele ning läbi Kanadast. Need soojad piirkonnad võimaldasid tal kasutada vesivärve, et tabada maastiku erakordset valgust ja erinevaid tekstureid, mis peitsid end eksootilises looduses.

• Natural Bridge, Bahama saared (1898)
• Naine väravas seismas, Bahama saared (1885)
• Spanish Moss at Tampa (1886)

Tehnika, stiil ja kunstiline meistrilikkus

Tema varajased tööd kaubanduslikus graafikas tuganusid puhtatele kontuuridele ja lihtsustatud vormidele. Ta kasutas dramaatilist valgus-varju kontrasti, et defineerida oma teemade olemust, ning see graafiline selgus püsis ka tema hilisematest maalistest. Tema suurepärases stuudiote õlimaalides on värv kannab endas tähenduslikku kaali ja tihedust; ta rakendas tihti chiaroscuro tehnikat, kasutades valuse ja varju mängu, et veermida kuju ja luua lamedale latalu sügava atmosfääri.

Võrdse produktiivne oli ta ka vesivärvikunstis, kus tema lähenemine oli voolav ja otsekoosene. Karibialas reisades kasutas ta vesivärvi loomulikku läbipaistvust, et taastada Bahamade mere kristalljas selgust. See võime hallata nii õlimaalide rasket ja tihevat rakendamist kui ka vesivärvi õhukke ja peeneid laviere võimaldas tal tabada looduse maailma erinevaid, sügavaid aspekte.

Olulised teosed ja meistriteosed

Tema varajased tööd peegeldavad sügavat tähelepanu koduliku elu väikestele detailidele. Näiteks teoses Lady Wearing Spectacles, mis on maalisประมาณ 1840. aastal, on teema istunud toolis ning tema prillid on kütnud peenelt valgust. See tema loominguline periood on täis vaikset ja hoolikalt tehtud tema ümbritlevate inimeste uurinmist. Ajad möödusid ja ta liikus lähemalelahingute rintidele, mis muutus tema teemade maailma täielikult. See tõid kaasa teosed nagu Sharpshooter on Picket Duty (1862) ja Home, Sweet Home (1863), mis pildistasid konflikti brutaalset reaalsust läbi tema sketside ja maalide.

Mere jõud muutus tema latermatel aastatel pidevaks ja vältamatuks kaaslaseks. Teos Breezing Up, mis on maalisประมาณ 1876. aastal, püüab kinni paadi liikumise, mis on leidnud soiva tuule. Kuni 1885. aastani oli tema tähelepanu suunatud kalastajate võitlusele looduse vägil, mida näitame teoses The Fog Warning, Halibut Fishing. Ta naasid korduvalt Maine rangvale rannikule, kus värvi tihekus ja lapi tekstuur peegeldasid Atlanti mere rasket, soolast läbivannitud atmosfääri. aastal 1896 esitas teos The Lookout - "All's Well" vaate maali servast, suunates pilgu avatuse poole horisonti.

Tema viimased aastad pidasid läbi tõide ja looduse elementide jälgides. aastal 1906 loodud teos The Gulf Stream kujutab inimest, kes seisab ookeeni ääretus ees. Tema viimane lõpule viidud teos, Driftwood, on maalisประมาณ 1909. aastal. Need hiljaegased maalid kannavad endas füüsilise maailma täielikku olemust — vee pritskust, liiva karke karedust ja praaksuvade vääramatut tõmbust.

• Lady Wearing Spectacles, mõnel juhulประมาณ 1840
• Sharpshooter on Picket Duty, 1862
• Home, Sweet Home, 1863
• Breezing Up, mõnel juhulประมาณ 1876
• The Fog Warning, Halibut Fishing, 1885
• The Lookout - "All's Well", 1896

Huvonäited ja viimased aastad

Prout's Necki ateljee muutis tema maailma keskpunktiks. Alates 1884. aastast kuni elu lõpuni elas ja kirjandus ta need seinad, luues oma vajadustele kohandatud ja laiendatud pärandlikkuse.

Ta veetis oma viimased kümned seal, jälgides aasta ringikäiku ja leidides oma loovuse rütmi ranniku valgusest. See kahekorrusline, umbes 200 ruutmeetrist maja kandis tema elu ja tööd vaikses, veisikuses ja ühtses olemuses.

Winslow Homer suri Maine osariigis 1910. Aja lõpp saabus tema oma ateljees 30. septembril 1910. Ta oli mees, kes oli veetnud oma elu mere liikumise ja õhu raskuse jälgimisel, ning ta jäi selles samas ruumis kuni viimase hingupõhjaga. Tema reliikvad on peetud lõpule Mount Auburni kalmistule, Lot 563, Lily Pathi juurde.

Pärand ja ajalooline tähendus

Winslow Homer on jäänud Ameerika realismi arenduses kesksel asemel. Tema looming pakub vaatepinda 19. sajandi Ameerika kogemusele, tabades rahva, mis on kiirete muutuste äärmel. Ta ei otsinud Euroopa peetletud ja akadeemilisi stiile, vaid suunas oma tähelepanu oma kodumaa ausatele ja sageli rasketele reaalsustele. See pühendumus asjadele täpselt nii, nagu need olid — alateslahingute järelmõjudest kuni ranniku muutuvatele maastikudele — tagab tema koha Ameerika kunstitriime kõige olulisemate kunstikate wśród.

Tema võime dokumenteerida pingeid inimelu ja looduse vahel mõjutab tänapäevaseid kunstnereid, kuidas nad oma teemadele lähenevad. Ta liikus eemale oma noorekonu idüllidest vaatepilkest, et silmitsi seista mere elementaalsete jõudade ja raskusteast inimeste vaikse vastupidavusega. See üleminek pastoralistlikest vaadest otsekohesemasse, vaatlevasse stiili ahelas aitas määratleda ainulaadset Ameerika vaatamisviisi. Tema maalid ei paku ajaloo romantiseeritud versiooni; need pakuvad ajaloo dokumentatsiooni.

• The Gulf Stream (1906)
• Breezing Up (1876)
• The Fog Warning (1885)
• Undertow (1886)
• Driftwood (1909)

Kus tema teoseid täna näha saab

Tema kunstiline pärand on hajutatud üle Ameerika Ühenduste, ning tema teoste füüsilist kohalolu teekonust saab aru vaid külastades mõnda suuremmat kultuurilist institutsiooni. New Yorkis asub Metropolitan Museum of Art, mis hoiab oma kogumikus 26 tema teost. Vahekorras on New Yorki Brooklyn Museum, mis säilitab 17 teose kollektsiooni. Need, kes suunavad pilgu peskonnale, leiavad Washingtonis National Gallery of Art, mis esitab 23 maali ja joonistust.

Põhja-Ameerika idaosas on Museum of Fine Arts Bostonis, mis säilitab 16 teost. Veerena lõunas asub Sterling and Francine Clark Art Institute Williamsburgis, kus on säilitatud 12 teost. Need kollektsioonid pakuvad ainupatsustavat võimalust jälgida tema kunstilise käe evolutsiooni – alates Ameerika sisusõja ajastest valminud varajastest joonistustest kuni tema hilikumate aastate rasketesse tekstuuridesse.

• The Fog Warning, Halibut Fishing (1885)
• The Gulf Stream (1906)
• Driftwood (1909)
• Breezing Up (A Fair Wind) (1876)
• Old Settlers (1892)