Joshua Reynolds

Varane elu, pere ja õppimisaastad

Sir Joshua Reynolds sündis 16. juilist 1723 Devonshire piirkonnas asuvas Plymptoni linnas. Ta kasvas üles Plympton Free Grammar Schooli direktori, revident Samuel Reynoldsi kolmanda poja kena perel. See kodune keskkond oli täis õppimishimu ja intellektuaalset uuringut, mis kujundas poja esimesi aastaid selles rahikus linnakeskuses. Tema õde, Mary Palmer, oli samuti kirjanduslikult aktiivne naine, keda tuntigi tema teosest Devonshire Dialogue. See peretrass on andis talle sügava kultuurilise ja mõttemõeldusliku aluse, mis jäi teda kaasavaks kogu tema professionaalsel teekonnal.

Kunstiline tee hakkas selเจนuma tema kasvades, viides ta eemale sellest akadeemilisest elust, mida tema isa lootis. Aastal 1740 kukkus Sir Joshua Reynolds Londoni, et alustada õppetööd portreimaalija Thomas Hudsoni õpilasena. See õppimisaastad kestis kuni 1743. See oli tõsine samm, mis nõudis olulist finantstoetust, et ta saaks kindlustada oma koha professionaalses stuudiossa. Tema õde Mary pakkus tema õppetöö kulude katteks 60 naela – žest, mis võimaldas tal keskenduda täielikult oma käsitöö tehnilistele nõudmustele ja täiuslikustada oma oskusi žadakas pää capitalis.

Rihlad ja Grand Style stiil

Aastatel 1750 kuni 1752 kestis Sir Joshua Reynoldsi kunstiline uuringureis Itaalias, mis muutus tema eluloo pöördumispunktiks. See periood võimaldas tal süveneda vanade meistrite pärandisse, omadides tehnikaid ja kompositsioone, mis määrkasid tema hilisemat karjääri. Ta naasid Inglismaale selge visiioniga, kuidas briti kunst võib liiguda kaugemale pelgast sarnasuse tabamisest. Ta hakkas tutvustama meetodit, mida tuntakse kui „Grand Style” ehk suur stiil – maali kunstivõimust, mis püüdis reaalsust täienemendada. Selle asemel, et dokumenteerida igat puudekust, keskendus ta täiuslikustaminele, püüdes oma modellide juures leida väärikust, elegantsi ja ajatut ilu.

See lähenemine oli osa laiemast püüdlusest, mille eesmärk oli kinnistada ajaloolise maali ülimuslik positsioon. Reynolds uskus, et kunst peaks püüdmisema midagi kõrgemat kui igapäevane eksistents, kasutades tihti „Grand Manner” ehk suure stiili elemente, et anda oma portreetidele tähendusrikas kaal ja autoriteet. Ta ei soovind, et tema maalid edastaksid vaid näogu; ta tahtis, et need räägiksid isikuomadustest ja sotsiaalsest staatusest läbi rafineeritud, klassikalise linssi. See mõttemustis muutumine ahelate moodi muutus Briti ühiskonna vaatepunkti portreedi eesmärdi kohta.

• Kitty Fisher as Cleopatra Dissolving the Pearl
• The Infant Hercules Strangling the Serpents

Juhtrolek Kuninglikus Akadeemias

Kuna 1768. aastal oli Briti kunstimaastik juba valmis ametlikuks struktuuriks, sai Sir Joshua Reynolds olla selle uue ajastu loomise keskmes. Ta sai Kuningliku Kunstide Akadeemia asutajaliikuks – institutsiooniks, mis loodi, et pakkuda Inglismaas kunstilise talendi jaoks püsivat kodu. Tema mõju Akadeemia sees kesti ja kinnistus end täielikult, kui ta valiti selle esimeseks presidendiks. See oli suurវាatuse ja suurepärasuse ametikoht, mida ta kandis vastu oma surmani, aidates samal ajal püsivaks vundamendiks kunstikide professionaalse tunnustuse saavutamisel.

Tema pühendumus järgmisele kunstnikkele väljenduslikult nähtav oli läbi tema aastaste Diskursside. Need olid Akadeemia õpilastele esitatud loosed, kus ta jagas oma mõtteid kunstiteooria ja traditsiooni olulisuse üle. Ta kasutas neid hetki õpilaste suunamiseks, õhutades neid uurinema loodust ja täiendama oma tehnilisi oskusi. Need õpetused aitasid määrata Briti kunstikoolituse suunad aastateks, mis järgnesid.

Tema isiklik staatus ühiskonnas kasvas samavõrgu tema professionaalsete saavutustega. Aastal 1769 ridas kuningas George III ta rüüteliks, tegu, mis peegeldas krooni kõrget austust tema vastu. See tunnustus viis ta Briti elu kõrgeimades ringides, kinnistades veelgi tema positsiooni oma ajastu juhtkuju figureeritud kunstnikuna.

Silmapaistavad portreid ja tellimustööd

Kui Sir Joshua Reynolds oli 18. sajandil juhtav portreemaalija, siis ta ocupas kesksed koha Valgustuse ajastu Briti ühiskondlikus kudedikus. Tema stuudio muutus selle ajastu mõjukaimate tegelaste kohtumispaigaks, kus kohtusid nii sõjalised kangelased kui aristokraatlikud elanikud. Ta omas eriline talent vaatlemata pelgalt lihtsat sarnasust, et avastada tema ees istuvate inimeste sügavamat iseloomu ja sotsiaalset positsiooni. See võime tõlkida inimese staatus visuaalseks pildiks tegi temast eelistatud valiku neile, kes püüdsid oma kohta kiiresti muutumas ühiskonnas defineerida.

Tema professionaalne maine saavutas omaist peakpunkti aastal 1769, mil kuningas George III ta rüütlis. See tunnustus peegeldas tema mõju mitte ainult kunstnikuna, vaid ka Briti kunstielu peamineva liiduna. Tema tellimustööd nõudsid sageli oskust tasakaalutada inimese tegelik välimus koos tema kuraatorite väärikate ootustega. Olgu siis tegemist tudniku vaiksa intensiivsusega või mõrgastiku autoritaarse kohaloluga, tema tööd aitasid kujundada avalikkuse vaatust oma aja juhtide kohta.

• Kitty Fisher as Cleopatra Dissolving the Pearl
• The 4th Duke of Queensberry as Earl of March
• Mrs. John Weyland and Her Son John
• The Ladies Waldegrave
• Portrait of a Lady in White

Pärand ja kunstiline mõju

Sir Joshua Reynoldsi mõju Briti kunsti suunale oli sügav ja püsiv. Ta oli sageli nimetatud meistriks, kes revolutsioneeris Briti kunsti – tiitli, mille ta teenis oma võimekuse abil muuta kogu nationi vaatest seda, kuidas tema oma kunstnikke pärdikse nähti. Elistades ajaloolise maali ülimust ja Grand Manner stiili, liitas ta portreemaali fookuse lihtsast sarnasuse jälgi jäämisest suunatud väärikamale ja intellektuaalsele tema esitusele. See muutus aitas tõsta kunstnike sotsiaalset positsiooni Ġordžia ajal Briti Inglismaal, viies nad lihtsalt käsitöömeistrite asemalt intellektuaalsete ringkondade austatud professionaalide juurde.

Tema mõju ulatus kaugele tema enda eluast edasi, kujunedes järgnevad kunstnikke põlvkondade koolitust ja visiooni. Tänu oma juhtimisele ja kirjutatud diskursustele lois ta kunstilise hariduse raamistiku, mis püsis aastaid. Tema kohalolu kunstimaailmas aitas määratleda eristatavat rahvuslik stiili, tagades, et tema järglased kunstnikud said püüdistuda selge täiuslikkuse standardi poole. Tema teosed on endiselt kesksel kohal selle ajastu uuringutes, säilitades neid märkimisväärtuslikud kollektsioonid nagu National Gallery ja National Portrait Gallery Collection.

• Kitty Fisher as Cleopatra Dissolving the Pearl
• The Ladies Waldegrave
• Self-Portrait