Vali üks meeleolu ja ruum vastab sellele — valgus muutub jahedaks või soeks, õhu rütm muutub ning pimedusest astuvad esile vaid just seda tunnet kandvad teosed. Kõik muu jääb varju.
Venetsia varjud Innsbruckis Innsbruck, 1698. Alpi maastikus Alpi maastikus sündis laps, kelle õppetöö juured ning vaimne pull maastikust eemale, Adriaadri poole, on juba algusest märgatavad. Philipp Haller liigub mägedest tänapäde Venetsia valguse juurde, kus Giovanni Battista Piazzetta mõju hakkab tema loovusmeelest muutuma. See ei ole pelgalt õppetöö; see on süvitsi muutunud vaade valgus ja pimendus vahelisele mängule. Ta imleb endass
e spetsiifilist visuaalset keelt, mida iseloomustab pinge laiad, luminöosest pindade ja sügava varju teravate, keerditud servade vahel. Tagasi Innsbrucki pöörates kannab ta endas Venetsia intensiivsust Austriasse, uueks hingamiseks oma kodumaale. Tema käed leiavad töö sakralistes kohtades üle piirkonna. Ta liigub jesuiitide kirja ja serviteenikate kloostri vahel, jättides oma jälje Stift Wilteni ja Stift Fiechti altarpidele. Tema harju…