Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent) (1847) on Auguste Clésinger kuulsaim teos, mis kuulub Pariis Musée d'Orsay kogumikus. Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent) (1847) ja Woman Bitten by a Snake (1847) on järgmised kaks maailmas kõige tuntumat teost. Auguste Clésinger 10 teoseaga meie kataloogist on siin 10 kõige vaadeldavamat teost, mida sammlerid ja muuseumi külastajad on jälginevad, koos aasta, museumi ja iga teose ajaloolise luguga.
Reiting põhineb meie populaarsusindeksil, mis koondab iga teose otsingud, külastused ja tellimused. Uuendatud november 2026. Iga selle lehekülje meistriteos on tellitav muuseumikvaliteedse käsitsi maalatuna õlireproduktsiona või fine art trükkina vastavalt valitud suurusele.
In the grand, gilded halls of the 1847 Paris Salon, few works ignited as much fervent debate and whispered scandal as Auguste Clésinger’s Woman Bitten by a Snake (*Femme piquée par un serpent*). This breathtaking marble masterpiece does not merely sit in stillness; it writhes with a visceral, almost cinematic energy that captures the viewer in a moment of sudden, sharp agony and profound ecstasy. The sculpture depicts a nude…
In the grand, gilded halls of the 1847 Paris Salon, few works ignited as much fervent debate and whispered scandal as Auguste Clésinger’s Woman Bitten by a Snake. This breathtaking marble masterpiece does not merely sit in stillness; it writhes with a visceral, almost cinematic energy that captures the viewer in a moment of sudden, sharp agony and profound ecstasy. The sculpture depicts a nude woman, her body contorted in…
Auguste Clésinger’s 1847 marble sculpture, *Woman Bitten by a Snake*, is far more than a depiction of a dramatic, even unsettling, scene. It’s a potent distillation of Neoclassical ideals colliding with the burgeoning currents of Realism and Romanticism, a work that ignited controversy upon its debut at the Paris Salon and continues to hold an undeniable allure. The sculpture captures a moment of exquisite torment – a reclining nude female…
To stand before the likeness of Madame Sabatier is to encounter a moment suspended in time—a breath held between classical grace and quiet introspection. This marble bust, executed by Auguste Clésinger, transcends mere portraiture; it is an embodiment of refined elegance. The subject’s countenance, captured with such meticulous attention, invites the viewer into a world of serene contemplation. One cannot help but feel the weight of history settling upon those…
Auguste Clésinger’s Angel of Grief: A Baroque Echo in Marble The sculpture “Angel of Grief,” created by Auguste Clésinger in 1850, stands as a poignant testament to the artist's mastery of Baroque aesthetics translated into Neo-classical form. Commissioned for the tomb of Euterpe, the muse of music, Frédéric Chopin’s beloved wife, this monumental marble piece embodies profound sorrow and spiritual contemplation—themes deeply rooted in the artistic sensibilities of its time.…
Pan ist in der griechischen Mythologie der Gott der Hirten. Er ist ein Mischwesen, mit dem Oberkörper eines Menschen und dem Unterkörper eines Widders oder eines Ziegenbocks. Immer wieder findet man Darstellungen Pans in der Kunst. Im christlichen Mittelalter wurde er aufgrund seiner Attribute der Bocksfüße und Kopfhörner dämonisiert und somit häufig als Teufel dargestellt. Die hier abgebildete Figur eines Pans mit brauner Patina ist aus Bronze gegossen und stammt…
Neli kõige sagedamini esinenud teemat nende meistriteoste seas, koos iga teema parima näitega.
Kümne 7 muuseumi kollektsioonid, mis sisaldavad kõige rohkem sellel lehel esitatud teoseid.
| Muuseumid | Linn | Auguste Clésinger teosid | Selle nimekirja maalid |
|---|---|---|---|
 Musée d'Orsay |
Pariis | 4 | Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent), Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent), Woman Bitten by a Snake |
 Saint-Sulpice kirik |
Pariis | 1 | Angel of Grief |
 Los Angeles County Museum of Art |
Los Angeles | 1 | Mounted Herdsmen and Bulls in the Roman Countryside |
 Musée de Picardie |
Amiens | 1 | Leda and the Swan |
 Germanisches Nationalmuseum |
Nürnberg | 1 | Sitzender Pan |
 Église de la Madeleine |
Bésonçon | 1 | Entombment |
 Museum Celda de Frédéric Chopin y George Sand |
Valldemossa | 1 | Chopin |
In the grand, gilded halls of the 1847 Paris Salon, few works ignited as much fervent debate and whispered scandal as Auguste Clésinger’s Woman Bitten by a Snake…
Auguste Clésinger’s Angel of Grief: A Baroque Echo in Marble The sculpture “Angel of Grief,” created by Auguste Clésinger in 1850, stands as a poignant testament to the…
Pan ist in der griechischen Mythologie der Gott der Hirten. Er ist ein Mischwesen, mit dem Oberkörper eines Menschen und dem Unterkörper eines Widders oder eines Ziegenbocks. Immer…
Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent) (1847), Musée d'Orsay, Pariis. Järgnevad Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent) (1847) ja Woman Bitten by a Snake (1847).
33 aastat vanus: teos Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent) on aastatest 1847 ja kunstnik Auguste Clésinger on sündinud aastal 1814.
Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent), Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent), Woman Bitten by a Snake, Madame Sabatier, Angel of Grief, Mounted Herdsmen and Bulls in the Roman Countryside, Leda and the Swan, Sitzender Pan, Entombment ja Chopin. Ülemine reiting näitab iga teose puhul aastat ja muuseumi.
Meie kataloogis on 10 teost kunstnikult Auguste Clésinger, aastatest 1847 kuni 1878.
Enamik neist asub Musée d'Orsay (Pariis), Saint-Sulpice kirik (Pariis) ja Los Angeles County Museum of Art (Los Angeles). Ülemal olev tabel on loetelnud muuseumid üks-eiralt.
Ajalisel perioodil 1840s: 4 10 sellel lehel olevat teost on sellest ajast, მათhulgas Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent).
Sellel lehel on kõige vanem teos Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent) (1847) ja kõige uuem Sitzender Pan (1878).
Sculpture (3) ja Classical art (2), 10 teose seas sellel lehel.
Marble: 3 10 teosest sellel lehel.
Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent), Woman Bitten by a Snake (Femme piquée par un serpent) ja Woman Bitten by a Snake on üks 4 teosest sellel lehel, mida hoiab Musée d'Orsay, Pariis.
Jah. Iga maali sellel lehel on võimalik tellida muuseumikvaliteedilisena käsitööna valminud õlimaalina või fine art trükkina vastavalt valitud måõduna otse maali oma lehekülalt.
Auguste Clésingeri kunstiline teekond sai alguse 22. oktoobril 1814, aastal, mil ta sündis Prantsusmaa pealises linnas Besançon. Tema kunstiline vundament ei olnud pelgalt juhuslik, vaid sügavalt juuri nendesse, kes olid oma elu täielikult pühendanud loomisele; tema isa, Georges-Philippe Clésinger, oli skulptuurimeister, kes pakkus Auguste'ile tema esialgse koolituse ja tehnika õppimise võimaluse. See varajane kokkupuide kunstiga sisaldas mitte ainult tehnilist täpsust, vaid instillas talle sügava arvusliku mõistmise ja esteetika, mis hiljem tema teossetes loovalt väljendustes.
Clésingeri kunstiline stiil läbis läbi 19. sajandi pideva arengumaja, kus ta alguses püsis neoklassikaliste põhimõtete juures, kuid integreeris aeg-ajalt ka realismi ja romantika elemente. Ta suutis oskuslikult ühendada tehnilise täpsuse ja emotsionaalse intensiivsuse, luues teoseid, mis ei olnud pelgalt vormid, vaid tõelised emotsionaalsed kogemused. Tema skulptuurid kirjastasid sageli dramaatilisi narratiive ja sensuaalseid figuure, demonstreerides täiuslikku anatomia ja vormi tundmist.
Tema kuulsus saavutas peakõrva 1847. aastal, kui skulptuur Naine, keda mürgikael suut on kaja (Woman Bitten by a Serpent) tekitas Pariisi Salongis suuri laine. Teos oli oma dramaatilise realismi ja erootilise alusmotiivide tõttu sensatsiooniline, ning see oli loodud Apollonie Sabatieri elulise kasti vormis. See sama naine, Madame Sabatier (1847), sai tema marmorst portaaliks, mis kinnitas Clésingeri famaatsust ilu ja sensuaalsuse vangistajana. Lisaks sellele on tema kunstiline pärand tähistatud Chopini matusemälestismusega (1850), mis on valgest marmorist loodud tõsine pühendus helilooja Frédéric Chopini mäluks Père Lachaise kalmistul, ning sügavalt liigutava Angel of Grief skulptuuriga, mis kehastab baroklikku draamat ja patost.
Clésingeri elu oli tihedalt seotud kultuurilise eliitiga. Tema seos Apollonie Sabatieri – salonniperronna ja mitmete märkimisaartistide, sealhulgas Charles Baudelaire'i, lemmikuna – avas talle uusi intellektuaalseid ja kunstilisi ringkondasid. Veelgi sügavamalt seostus ta Prantsuse kultuurieluga 1847. aastal, mil ta abiellus George Sandi tütre Solange Dudevantga, ühendades oma kunstilise maailma kirjandusliku ühiskonnaga. Lisaks portreeris ta teiste prominentsete isikuid, nagu Rachel Félix ja Théophile Gautier, ning lõi statue Louise of Savoy jaoks.
Tänapäeval Clésingeri töö peegeldab 19. sajandi Prantsuse kunstilisi liikumisi, ühendades neoklassismi uuenenud realistlike suundumustega. Tema saavutustest märkimist väärib Légion d'honneur rüütri kollektiivne tunnustus, mis aastal 1849 ja edasine tõst jäofficeriks aastal 1864. Tema skulptuurid on endiselt imetlust väärivad oma tehnilise meistriklassi, emotsionaalse sügavuse ja emotsionaalse mõju tõttu ning neid saab näha sellistes prestiižsetes muuseumides nagu Musée d’Orsay. Auguste Clésinger suris 5. jaanil 1883 Pariisis ning on peetud auast Père Lachaise kalmistule.
Sündinud: 22. oktoobril 1814. aastal Prantsusmaal, Besançonlin.
Auguste Clésinger on pärinenud kunstilikrassist; tema isa, Georges-Philippe Clésinger, oli skulptuurimeister, kes pakkus Auguste'ile tema esialgseid kunstilisi harjutusi ja juhendust. See varane avamine kunstiväljundisse sisustas temasse sügava ja alisaluse arusaame skulptuuritehnikaid ning esteetikat, laidid, mis kujendasid tema tulevikku.
Auguste Clésingeri kunstiline stiil arenes läbi 19. sajandi, omades alguses neoklassikalisi põhimõtteid, kuid integreerides aeg-ajalt ka realismi ja romantika elemente. Ta suutis oma teossetes suurepäraselt ühendada tehnilise täpsuse ja emotsionaalse intensiivsuse, luues sügaviku, mis kõnetab vaatajat. Tema skulptuurid kirjeldavad sageli dramaatilisi narratiive ja sensuaalseid figuure, demonstreerides täiuslikku anatomia ja vormi valdust.
Auguste Clésinger’i kunstiline pärand on täis sügavust ja emotsionaalset jõu, mis on jäetud igavesti mälku kunstiajaloo lehtedesse.
Tema üks mõjuvanemaid teoseid on kindlasti Serendi kapi kätt haavatud naine (1847), skulptuur, mis tekitas Pariisi Salongis suure sensatsiooni oma draamilise realismiga ja erootiliste alusmotiividega. See mullistav teos on loodud Apollonie Sabatieri elulähedastest kipsist vormidest, püüdes vangistada hetke, kus painumatu täpsus kohtub vahvaga tundlikkusega.
Sama aasta tippteos, Madame Sabatier (1847), on marmorist portree tema mudelist Apollonie Sabatierist, mis kinnitas veelgi Clésingeri famaatset võimet vangistada ilu ja sensuaalsust nii puhtalt ja sügavalt.
Kui räägida Auguste Clésingeri monumentaalsetest saavutustest, tuleb mainida Chopini matusemälestusmärki (1850). See valgest marmorist monument Père Lachaise kalmistul on loodud pärast helibri Frédéric Chopini surma ning on tõsine ja emotsionaalne pühendus suurele muusikule.
Tema loovus ulatus ka sügavalt liigutavate teosteni nagu Vaevatuse ingel, skulptuur, mis kehastab baroklikku dramaatikat ja sügavat patost.
Lisaks sellele on kunstnik loonud mitmeid silmapaistvaid portreid, sealhulgas bustid sellistele prominentidele isikuid nagu Rachel Félix ja Théophile Gautier ning veetnud vormi ka Louise of Savoy'i estatuele.
Auguste Clésinger’i kunstiline teekond sai alguse tema sügavast juurest, mida vormis tema isa, Georges-Philippe Clésinger. Just see kunstiline pärand ja isa poolt antud algne harituskasutus laidis talle vundamendi, millel tema tulevikune meistriaste pööri. Kuid tema maailm laienes oluliselt enamgi kui vaid puidust ja marmorist; tema sotsiaalne ja intellektuaalne keskkond oli täis kultuurilisi ulatusi, mida mõjutas eriti tema seos Apollonie Sabatierga. See salonnière, kes oli mitmete silmapaistvate kunstnike, sealhulgas Charles Baudelaire’i, lemmik, avas Auguste’ile uusi uksi intellektuaalsetesse ja kunstilistesse ringkondadesse, laienedes tema maailma veelgi. Lisaks sellele tõi tema 1847. aastal toimunud abielu Solange Dudevantga, kes oli George Sand tütar, ta uue liidu, mis kinnitas tema sidet Prantsuse kirjandusliku ühiskonnaga ja viis ta sügavamale kultuurilise elu sügavustesse.
Auguste Clésinger’i kunstiline päritolu ja looming peegeldavad 19. sajandi Prantsuse kunstilisi voolu, ühendades oskuslikult neoklassismist lähtuvad traditsioonid ujuva realismiga. Tema looming on olnud nii tehniliselt täiuslik kui ka emotsionaalselt kütvestav, mis on jätnud sügava jälje kunstiajalukku. Auguste Clésinger sai tunnustust oma suurepärasuse eest, pälives 1849. aastal Prantsuse aukriidu Légion d'honneur rüütri ja pälives 1864. aastal rütli maadsta.
Tänapäeval on tema skulptuurid endiselt imetlust möödumatu, oleneksid need siis tehnilise meistriklassi, emotsionaalse sügavuse või dramaatilise jõu poolest. Tema silmapaistvad teosed on säilitanud oma tägusa väärtuse ning neid saab näha maailma tippmuuseumides, nagu on selleks Musée d’Orsay. Auguste Clésinger jäi oma kunstiga elama, kui ta suris 5. jaanil 1883 Pariisis ning on saadnud oma viimad Père Lachaise kalmistul.
